[:et]Varbola Jaanilinn[:en]Varbola Stronghold[:ET]Varbola Jaanilinn[:]
[map style="width: auto; height:200px; margin:20px 0px 20px 0px; border: 1px solid black;" maptype="ROADMAP" pano="yes" gpx="http://www.tourism360.net/gpx/gps varbola linnus.gpx"] Muinas-Eesti ja ka kogu Põhja-Euroopa suurim linnus. Maalinn on rajatud ulatusliku ent võrdlemisi lameda lõuna-kagust põhja-loodesse kulgeva seljaku põhja-loode otsale. Põhjast ning osalt ka läänest ja idast on linnuse ehitamisel ära kasutatud seljaku looduslikku nõlva. Koos vallidega ulatub linnuse pindala 5 ha, sellest õueosa on 2 ha. Valli kogupikkus ulatub üle 580 m. Linnuse valli kõrgus ulatub väljastpoolt maksimaalselt 9-10 m. Valli hari on pealt kumer - harja laius on umbes 2-3 m. Valli laius jalamilt ulatub 25-30 m. Valli nõlvad praegusel kujul on tekkinud ilmselt varisemise tulemusel. Algselt on valli küljed üles laotud kuivmüüritisena. Linnuse edelaküljel on välisnõlva ülaosas algne laotud müüritis välja puhastatud ja nähtaval. Läbi valli viib linnuse sisemusse kaks teekäiku - neist üks linnuse idaküljel (käigu laius pealt 7-8 m, sügavus u 2 m) ning teine lääneküljel (laius pealt 6-7 m, sügavus u 2 m). läbi uuritud u 1350 m2, saadud üle 4500 leiu (käsitsi tehtud ja kederkeraamikat, noole-, ammunoole- ja odaotsi, vikatitükke, nuge, ehteid jm). Uuritud on 12 u. 5 × 6 m suurust rõhtpalkseinte ja paeplaatidest põrandaga ning nurgas olnud kerisahjuga elamuaset. Õues on loendatud u 90 ahjuvaret. Õue keskel asus 14 m sügavune kaev, rajatuna paealuspinda. Kaevu mõõtmed on umbes 3x2 m. Ülaosas ulatuvad kaevusüvendi mõõtmed 5x5 m. Läänevallis olnud 2,2–2,4 m laiuse väravakäigu mõlemal küljel on olnud postidega toestatud kuivmüürsein, mis osaliselt on rekonstrueeritud. Vanimad leiud pärinevad 11. sajandist, enamik leide on 12.–13. sajandist; linnust kasutati veel 14. sajandil. 15.–17. sajandil oli linnuseõuel külakalmistu, sellest ajast on leitud u 200 ohvrianniks peetavat münti.Maalinnuse müüride ladumiseks on tulnud murda ja kohale vedada umbes veerand miljonit hobusekoormat paekive. Väidetakse, et korduvalt kroonikas mainitud kants jäi vaenlase poolt vallutamata. Varbola püstitati ilmselt 11. sajandi 60-tel aastatel, et kaitsta kaupa ja kaubateed. 150 aastat ei üritanud vaenuväed alalise kaitsega ja hea asukohaga kantsi rünnata. Seega võisid siin turvaliselt varjul seista kaubavarud ja varandused. Varbola jäi sõjaliselt vallutamata ka ristisõdade aegu. Linnuserahvas sõlmis lepped Põhja-Eesti alistanud taanlastega ja tugevdas väljaehitustega kantsi. Siin asus eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse viimase vaatuse – 1223. aasta mässu üks keskusi. ERR, Vikerraadio, Aja lugu. Ain Mäesalu
[:en]
[map style="width: auto; height:200px; margin:20px 0px 20px 0px; border: 1px solid black;" maptype="ROADMAP" pano="yes" gpx="http://www.tourism360.net/gpx/gps varbola linnus.gpx"] Castrum Warbole and its Contingent of Danes _ Tyge Andersen - Academia Travel Estonia
[:]
